Arheoloogilised väljakaevamised Stockholmi platsil

 

Enne Stockholmi platsi rajamist toimusid alal 2022. ja 2023. aastal arheoloogilised väljakaevamised. Osa arheoloogilisest kultuurkihist, mis ei seganud ehitust, jäi platsi alla alles järgmistele põlvkondadele.

 

Stockholmi plats on linnaväljak, mis jääb rootsi ajal, 17.saj lõpus ehitatud Narva raekojast lääne- ja lõunapoole. Läänepool piirneb Stockholmi plats Helsingi tänavaga. Ajalooline tänav on põhja-lõuna suunaline ja markeeritud väljaku kivikattel. Lõunast piirneb plats nõukogude perioodil rajatud kivirinnatisega. Stockholmi platsist idas paiknev Turu tänav viis tänapäevase raekoja hoone juures asunud kauplemisplatsile.

Keskajal asus ala linnamüüri sees, viimasest idas, kuid tolleaegsest linnatuumikust eemal.

Ala läbis põhja-lõuna suunaline tänav, mis on 1684.a. plaanile kirja pandud Helsinger-Gassena, varem oli tänava nimetus Westerlanggasse. Helsinger mugandus Helsingiks 20.saj. alguses.

Uue raekoja rajamise ajal võõrandas Rootsi kuningas raekojast idapoole jääva eravalduses olnud krundi linnale (raele).

Raekojast lõunas asus endisel aadressil Turu 12 pastor Scholbachi maja. Hoone põles 1659.a. suurtulekahjus. Uued omanikud ehitasid maja üles ja märkimisväärne on, et Eesti Vabariik võttis hoone enne II Maailmasõda muinsuskaitse alla. Läheduses asus ka laohoone, kus 18.saj. tegutses soolakompanii.

Stockholmi platsi hoonestus sai väga tugevaid purustusi vene nõukogude vägede pommirünnakutes 1944.a. nagu kogu Narva vanalinn. Varemed seisid kuni 1950. aastate keskpaigani, seejärel nad lammutati. Lähiümbrusest otsustati taastada vaid raekoda, mis hakkas tegutsema ’’pioneeride paleena’’.

Arheoloogiliste väljakaevamiste atraktiivsem osa on raekojast lõunasse, Turu ja Helsingi tänavate vahele jäänud kesk- ja uusaegse elamukvartali vundamendimüürid.

 

Väljakaevamistega tegeles Tõrvajõe OÜ, arheoloogid Sven Udam ja Ilja Davõdov. Arheoloogilistest leidudest leidsime ordu-, rootsi- ja vene keisrite aegseid münte. Samadest aegadest ka keraamikat, töö- ja tarberiistu.

Tähelepanuväärne on poolik kivikirves, mis on dateeritud 3200-1800 eKr. Seega tegutsesid inimesed sellel alal juba kuni 5000 aastat tagasi.

Foto: Sven Udam

 

Raekojahoonest lõunapoolt leiti ka ema ja kolme lapse ühismatus. Arvatavasti on olnud tegemist katkuhaua või piiramisrõngas olnud linnas toimunud matusega. Muudel juhtudel oleks inimesed maetud surnuaeda.

Foto: Sven Udam

 

Osteoloog Martin Malve, kes haua välja kaevas ja luustikke uuris, paigutas matuse 17.-18.saj., teoreetiliselt võis matmine toimuda ka sajand varem. Samast šurfist, matustest sügavamalt leidsime 14.saj. lõpu – 15.saj. I poole ammunoole otsa.

Foto: Sven Udam

 

Stockholmi plats avati 2024.a. Väljaku ehituse lõunapoolne, Turu tänava äärde jääv osa on veel töös.

 

Sven Udam, arheoloog

 

👉🏻 Kaevamiste ajal tegi 3D droonivideo Dmitri Šutov. See 3D-mudel loodi 26. aprillil 2023 Narva raekoja kõrval asuval Stockholmi väljakul toimunud arheoloogiliste väljakaevamiste käigus, et dokumenteerida kaevamiskaevikut ja selle paljastunud seinu. Tänapäeval on seda kaevamist võimalik 3D-s uurida, kasutades Gaussian Splatting (3DGS) tehnoloogiat.

Põhjalikum info:

👉🏻 Rüütli tn / Suur tn ja Raekoja platsi uuring

👉🏻 Raekoja platsi uuring, millle käigus tulid välja vaekoja ja apteegi vundamendid 

👉🏻 2021. a raekoja keldrite uuring

👉🏻 Kõik arheoloogiamälestiste aruanded