Lavastaja Elmars Senkovs ütleb nii: Minu isal oli garaaž. Minu isa laulis valjusti. Kui jõi. Vahel ka siis, kui ei joonud. Kui ma leidsin isa taskust preservatiivi ja küsisin, mis see on, vaikis ta kaua ja ütles, et peavalurohi. Minu isa andis mulle raha, kui mul vaja oli. Kui tal oli, mida anda.  Minu isa käis kord Eesti reisil ja tõi mulle külmkapimagneti. Mul on see veel alles. Mu isa garaaž oli täis plastmasspudeleid ja mul ei ole aimugi, miks ta neid kogus.  Minu isa ei ole selline, kellest näidendit lavastada. Ta ei ole kangelane, kuigi ta võitles. Mina? Ka minul on garaaž. Selleks on teater.