Narva muutus XIX sajandil suureks tekstiilitööstuslinnaks. Siin olid Narva Kalevivabrik (asutatud 1819.a), Narva Linavabrik (1851.a), mõlemad Jaanilinnas (kuulus siis Narva linna koosseisu, nüüd VF) ja Kreenholmi Manufaktuur (1857.a). Siia tuldi tööle üle Eesti, isegi Saksamaalt toodi töölisi. See oli lõbus ja peotujuline rahvas, kes pidas trahteri saalides peoõhtuid ja kutsus sinna muusikakoore mängima. Seal lauldi kaasa ja tantsiti. Ühel sellisel peol tekiski ärksamatel eestlastel mõte luua muusikakoor. Etteotsa asusid Hans Ots (Georg Otsa vanaisa), kelle kätte olid usaldatud kõik Kreenholmi vabriku tõldsepatööd ja Gustav Holstein, Kreenholmi vabriku kirjutaja.
1872. aastal organiseeris G. Holstein näitemänguseltskonna. Esimeseks etenduseks oli Carl Robert Jakobsoni näidend „Artur ja Anna”, aga koolera rikus plaanid ja esietendus toimus 1873. aastal. Gustav Holstein oligi eestikeelse näitemängu algataja Narvas. Näitemänge mängiti seal, kust õnnestus soodsamalt ruume rentida. Holstein asutas ka 1871.a muusikakoori ja 1873. a pandi tema ja Hans Otsa osavõtul idanema mõte asutada Narva Eesti Selts ning 3. novembril 1874, pühapäeval, oli Narva Eesti Seltsi „Ilmarine” pidulik sisseõnnistamine.
Narva Eesti Selts „Ilmarine” tegutses selle nime all 13 aastat (1874-1887). H. Ots ja G. Holstein olid aktiivsed seltsi liikmed koos oma näitemänguseltskonna ja muusikakooriga. Varanduskomisjon leidis seltsi töös suuri puudusi ja tegi ettepaneku Narva Eesti Selts „Ilmarine” sulgeda ning uue nime ja põhikirjaga, kuid endiste liikmete ja kohustustega uus selts kinnitada. Uus seltsi põhikiri kinnitati 27. detsembril 1887 ning uueks nimeks sai Narva Eesti Selts (NES). Seda nime kannab selts ka praegu.
12. oktoobril 1890.a. asutati Narvas karskusselts, mis sai omale nimeks „Võitleja”. 25. juulil 1891 tuli kokku näitetrupp ja 21. septembril 1891 esietendus „Üks eksinud inimene”. Seltsile osteti maja ja hoone pidulik õnnistamine toimus 5. detsembril 1899.a.
Sellest ajast peale oli Narvas kaks eestikeelset näitetruppi – üks Narva Eesti Seltsi (NES) ja teine karskusselts (KS) „Võitleja” koosseisus, kes omavahel olid tõsised konkurendid. Näiteks, kui 1909/1910. hooajal etendati „Võitlejas” kolmteist näidendit, siis Narva Eesti Seltsis etendati samal hooajal neliteist näidendit.
1920. sügisel moodustati NESi asjaarmastajate trupist palgaline näitetrupp.
1922 kuulutati NESi näitetrupp iseseisvaks Narva Eesti Teatriseltsiks.
Nii Narva Eesti Teatriselts kui ka KS „Võitleja” näitetrupp leidsid, et selline konkurents ei too kasu kummalegi poolele ja otsustati ühineda üheks teatriks.
Narva Ühisteater loodi lõpuks 15. juunil 1925 ja 20. juunil moodustati ühinenud teatrit valitsev komitee. Uue teatri direktoriks sai C. Treumundt, kes enne seda juhtis Tartus “Vanemuise” teatrit. 6.09.1925 avas Narva Ühisteater uue hooaja suurejoonelise etendusega “Juudi tsaar” See oli draama neljas vaatuses. Etendusest võttis osa 162 inimest. Need olid näitlejad, koor ja orkester. Selline etendus Narva jaoks oli kolossaalne! Publik oli vaimustunud, kriitikud kiitsid. Esimesed ühised etendused toimusid 1925/1926 hooajal. Lõplik ühinemine võttis aga veel aega. Ühinenud trupp ei suutnud oma kohustusi täita ja suurt tulu tuua, esineti mõlemas majas – NES majas ja KS „Võitleja” majas. Koosseis oli aga liiga suureks paisutatud, palgad olid kõrgele kruvitud, eriti juhtkonnal ning loodetud abirahad jäid tulemata. Ühe aastaga tekkisid suured võlad mõlemal seltsil ja seltsid keeldusid teatrit rahastamast, lubasid kasutada ainult ruume vähese tasu eest.
Jälle tekkis kaks leeri, ühed koondusid NESi, teised KS “Võitleja” ruumidesse. Ja jälle oli kaks konkureerivat truppi, kumbki oma majapidamisega. Väljaspool Narvat esineti edasi Narva Ühisteatri nime all. Teatritrupid töötasid aga eraldi.
Pärast 1927/1928 hooaega lõpetas Narva Eesti Selts oma majas teatritrupi esinemised. 1928/1929 hooajal koondus teatrielu KS „Võitleja” ruumidesse ja ainult seal hakati andma etendusi. Sellest hooajast alustasid kaks varem veel konkureerivat truppi lõpuks ometi ühiselt oma tööd. Teater hakkas kandma nime „Narva Teater”
1931. aastal kujunes Narva Teater kutseliseks teatriks.
1939. aastaks oli moodustatud sihtasutus „Narva Teater”.
1940. aastal vahetus riigivõim. 4. augustil 1940. aastal võttis Narva Tööliskultuuri-Haridusseltsi juhatus KS-lt „Võitleja” ning sihtasutuselt „Narva Teater” üle kõik neile kuuluvad varad, kohustused ja asjaajamise. Samas nimetati ka „Narva Teater” ümber „Narva Töölisteatriks” ja ühendati üheks teatriks eesti ja vene teatritrupid, kusjuures trupi 65 inimesest oli eestlasi 18. „Narva Töölisteater” tegutses asjaarmastajate teatrina. Näitlejad ja orkestrandid said tasu punktide alusel. Nii oli Narva kutseline teater likvideeritud.
Põhiliselt esitasid Narva teatritrupid ja Narva Teater läbi aegade näidendeid, kuid eeskavas oli ka oopereid, operette, balletietendusi ja lasteetendusi.
Sõja ajal, 1944. aastal, evakueerus teater Paidesse ja jätkas seal oma tegevust oktoobris 1944 tänu Paide rahvamaja juhatajale Riho Hoolmale nime all Narva Teater Paides. Algul oli teater poolkutseline, kuid 1946. aastast juba kutselise teatrina. 1949. aasta veebruaris sai teatri uueks nimeks Paide Teater, mis suleti 1951. aastal.
Paide vana rahvamaja välisseinal avati 2011. aasta novembri alguses mälestustahvel Paide Teatrile. Nüüd on mälestustahvel Järvamaa Muuseumis.
Paljud näitlejad alustasid oma teatriteed Narvas, kogusid siin kuulsust ja hiljem jätkasid teistes Eesti teatrites. Narvast kasvas välja Malmstenite dünastia, ainuke teatridünastia Eestis, kus neli põlvkonda näitlejaid. Narvas alustasid sellest dünastiast Franz ja Hugo Malmstenid ning Lydia Bock (Malmsten). Veel mängisid Narvas Mari Möldre, Adolf Heldre, Konstantin Korovaikov, Elfriede Kotšnev (Purkin)(ballett), Albert Üksip, Gerda Murre, Tooni Kroon. Reinhold Koll (ballett) ja väga paljud teised nimekad näitlejad.
Silvia ilmenskaja
8.07.2025
