Narva on eriline linn, kus erinevad rahvad ja nende kultuurid on põimunud mitme sajandi vältel. Siin on käsikäes vana ja uus. Geograafiline, aga ka ajalooline ida ja lääne ristumine teeb Narva omanäoliseks ja kordumatuks, sest piir ei ole ainult eraldusriba, vaid ka eri riikide, rahvaste ja nende kultuuride kohtumispaik.

 

Kirev sõjaline ajalugu on jätnud oma jälje Narva ajalukku. See on olnud linn-kindlus, kus valitsejad pidevalt vahetusid: taanlased, sakslased, rootslased, venelased, eestlased. Narva on ainus koht maailmas, kus kaks vastast asuvad teineteisele nii lähedal. Vaid noolelennu kaugusel, teine teisel pool jõge, seisavad tänaseni bastionide ja kaitsevöönditega XIV-XVII sajandi orduloss ning XV sajandi vene kindlus, moodustades unikaalse arhitektuuriansambli kogu Põhja-Euroopas. Just siin algas 1700. aastal Narva lahinguga ajalooline Põhjasõda, mis muutis mitte ainult Narva, vaid kogu Euroopa käekäiku.

 

Narva on alati olnud rahvusvahelise kaubanduse keskmes, sõltumata sõdadest. Viikingite ajal kulges siit läbi kaubatee, mida vanades ürikutes on mainitud kui „Tee Varjaagidest Kreekasse“. Hiljem läks siit läbi maismaatee Tallinnast Novgorodi. 1345. aastal sai Narva, mis esialgu oli lihtsam kaubandusasula, linna staatuse. Narva õitsengu aeg oli XVII sajandil, nn Rootsi ajal, kui loodi ainulaadse arhitektuuriga kesklinn. Unikaalsed barokk-stiilis arhitektuursed ansamblid andsid Narvale piduliku ning linnapärase ilme. Kahjuks on pärast II maailmasõda säilinud vaid osa linna toonasest hiilgusest.